Fassaadi soojustamine

Fassaadi ja külgseinte täielik soojustamine on paneelmajade puhul kõige otstarbekam. Kütteekspertide hinnangul tasub miljoneid maksev investeering jätkuva soojahinna tõusu tingimustes end kiiresti ära.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul otsustab üha enam ühistuid maja soojustamise kasuks. Soojustamine tuleb hästi läbi mõelda ja soojakaod täpselt hinnata. “Täna on linnapildis näha maju, millel on soojustatud vaid otsaseinad. Ekspertide arvates ei anna ainult otsaseinte soojustamine kogu maja soojakadude vähendamisel suurt kasu,” ütleb Mardi.

 

Ka kütteinsener Jaan Palu soovitab enne tegutsema asumist uurida, kas otsasein on tõesti peasüüdlane. “Mingi osa soojust kaob majas sooja vee tegemisel, mingi osa läbi ventilatsiooni jne. Ma ei ütle, et otsaseinte soojustamine oleks vale, aga suurim sääst saavutatakse soojuse õigest jaotamisest,” selgitab Palu. Seetõttu peab tema hinnangul kortermaja soojustamine algama investeeringust küttesüsteemi automaatikasse.

 

Kallis toasoojus
Kortermaja välisseina ruutmeetri soojustamine maksab umbes 500-800 kr. Viiekordse paneelmaja otsaseinte soojustamisele kulub ligi paarsada tuhat krooni.

Urmas Mardi sõnul kohkuvad paljud ühistud soojustamise kalli hinna ees ja otsustavad lisasoojustuseta fassaadi remondi kasuks. “Pikas perspektiivis on siiski kogu fassaadi soojustamine kõige kindlam investeering. Arvestades kütte ning remonttööde hinna jätkuvat tõusu, ei ole ka tööde tasuvusaeg kuigi pikk,” lisab ta.

Kütteinsener Palu lisab, et pahatihti ei jälgita maja välispidisel soojustamisel isolatsiooni paksust. “Ei ole mõtet arutult soojendada – võib kas või pool meetrit seina panna, termost nagunii ei saa,” ütleb ta. Isolatsiooni paksus oleneb konkreetse maja vajadusest. Mõnikord üritab ka ehitaja soodsaima pakkumise tegemiseks panna liiga õhukese soojustuse.

 

Omaalgatuslik seespidine korteri soojustamine on mugav lahendus, kui ühistus ei leita üksmeelt terve maja soojustamiseks laenu võtmisel. Kütteinsenerid aga hoiatavad soojustamast meetodil: soojustus alla, küprok peale. “Ehitusfüüsikaliselt on see täiesti vale lahendus,” selgitab õiger. Soojustuse all jahtuvad kiviseinad maha, tekib veeaur ja hiljem hallitus. Lõpuks kujuneb seina lammutamine ja uue panek kallimaks kui soojustamine.

Termoviisor avastab soojakaod
Ligi veerand miljonit krooni maksev infrapunakaamera ehk termoviisor näitab mistahes hoone puhul täpselt, kus on soojakaod.
Termoviisori teenust pakkuva Puistevilla Oü juhataja Matti Miki sõnul näitab termoviisor mistahes objektile suunatuna ära selle temperatuuri. Temperatuurid joonistuvad ekraanile värvidena - mida tumedam, seda külmem. “Korrusmaja puhul saab näiteks hinnata, kuidas vuugid peavad, kus kannataks fassaadi soojustada ja kus mitte,” selgitab Mik.
Termoviisori töötulemused soojuslekete kohta edastatakse tellijale täpse raportina. Korteriühistu saab seda aluseks võttes küsida ehitusfirmadelt hinnapakkumisi.
Termoviisor on tõhus abiline ja aitab raha kokku hoida. Võit võib kujuneda kümnekordseks juhul, kui selgub, et kogu fassaadi asemel piisab vuukide soojustamisest. Olenevalt majast maksab termoviisori raport 3000-6000 krooni.