Õismäel Järveotsa tee 5 asuva korteriühistu juht Tiiu Varik näitab majale asetatud sertifikaati «Hea korteriühistu», mille nad kümneaastasele korteriühistule peale põhjalikke renoveerimisi ja auditeerimisi välja teenisid.
Tegemist on sertifikaadiga, mida annab välja Eesti Korteriühistute Liit. Selle pälvinud korterelamu peab olema renoveeritud, energiatarbimine ökonoomne ning korteriühistu juhtimine efektiivne ja läbipaistev.
«Eks see märk ole teistele innustuseks, et maja tuleks renoveerida – kes mööda jalutab, märkab ning hakkab ehk ka oma kodumaja olukorra peale mõtlema,» muheleb korteriühistu Järveotsa 5 juht Tiiu Varik.
«Muidugi said majaelanikud sertifikaadiga juurde kindlust, et kõik on tehtud nõuetekohaselt. Meie maja on korras, seinad ja katus soojustatud, küttesüsteem renoveeritud.»
Rõõmus meel koju tulla
Järveotsa tee 5 korteriühistul on vanust kümme aastat, selle aja jooksul on maja tasapisi ka renoveeritud. «Küttesüsteemi tegime nüüdisaegsemaks, viisime sisse kahetorusüsteemi ja panime mõõturid ning soojaandurid peale,» loetleb Tiiu Varik.
«Nii on majaelanikud märganud, et kõik laabub, suuri probleeme meil renoveerimise arutamisega polnud,» lisab ta. «Kuid majaelanikega peab kindlasti läbi rääkima, nii saavad kõik aru, et tegemist on majaelanike ühise huviga – kõigil on ju parem elada renoveeritud majas, kus on soojem ja mugavam.»
Renoveerimiseks võeti üle 150 000 euro (2,4 miljoni krooni) suurune pangalaen, väiksemaid toetusi (näiteks energiaauditi või renoveerimisprojekti valmimisele) saadi Kredexi kaudu.
Variku sõnul ütlevat majaelanikud, et rõõmsamates värvides ja soojemas kodumajas on hoopis teine tunne. «Räägivad, et kohe parem on koju tulla,» tunneb Tiiu Varik heameelt.
«Trepikojad on samuti aja jooksul korda tehtud. Aga kõige tähtsam maja soojustamise juures on ikkagi küttekulude kokkuhoid – kui meie maja elanik maksab ehk euro ringis (15-16 krooni) ruutmeetrilt, siis kõrvalmajades võib see number olla pooleteise euro (22-29 krooni) ringis.»
Kuigi korterite soojatarbimine on erinev, saab igal juhul nentida, et kokkuhoid on märgatav. «Eriti õnnelikud on päikesepoolsete ühe-kahetoaliste korterite elanikud, kes on lausa öelnud, et võiks kütte päris kinni keerata, sest tuba püsib soe,» selgitab naine. Hea ühistu tunnusmärk majaseinal on aga nakatanud ka naabreid – nii saab Tiiu Variku juhtimisel viimast lihvi naabermaja Järveotsa tee 7, mis on nüüdseks samuti sertifikaadi vääriliseks tunnistatud.
Häid ühistuid üle Eesti
Maju, mis võivad tunda rõõmu Hea Korteriühistu märgi üle, on Eestis peaaegu 60. Hiljuti korteriühistute seas läbi viidud küsitluse kohaselt peavad ühistud sellist sertifitseerimisprotsessi vajalikuks.
«Sisuliselt on siin tegemist ju korteriühistu tegevuse auditeerimisega,» selgitab Korteriühistute Liidu sertifitseerimise projektijuht Raimo Jõgeva. Vastanute sõnul on edaspidiseks tööks korteriühistus väga oluline teada, kus esinevad puudused ja kuidas neid kõrvaldada. «Saab ka tunnustust ja julgustust edaspidiseks,» kõneleb Jõgeva, kelle sõnul hindasid küsitlusele vastanud sertifitseerimiskomisjoni põhjalikku tööd.
«Vajalikuks peeti raamatupidamisalaseid nõuandeid, samuti tagasisidet, mis puudutas maja renoveerimist. Korteriomanikele on sertifikaadist igal juhul kasu – mitmes ühistus said majaelanikud kinnitust, et renoveerimine on õigesti läbi viidud.»
