«Materjalid, mis meid ümbritsevad, mõjutavad meie enesetunnet. Inimesed tihti ei teadvusta endale, milline mõju on siseviimistlusel ja ruumi ventilatsioonil nende tervisele. Pigem otsitakse muid põhjuseid vesistele silmadele või kuivale kurgule. Seda on tunda eriti igapäevase keskkonna vahetusel. Näiteks ventileerimata kuiva õhuga ruumis on vajadus pidevalt vett juua,» selgitas Soodla.
Hea Maja Poe omanik möönis, et kui võrrelda näiteks lubikrohvi ja kaasaegset kipsplaati, siis lubikrohvi kasutamine on töömahukam: «Kipsplaati on lihtne paigaldada, krohvimine on aeganõudvam, samas saab krohvimise alati ka ise ette võtta või piirduda vanas krohvis krohviparanduste tegemisega, ilma krohvikihti eemaldatama. Kvaliteetne krohv võib olla seinas ka 150 aastat ilma, et midagi hullu juhtuks.»
Naine lisas, et samas on lubikrohvi mõju ruumi sisekliima parandamisel oluliselt suurem kui kipsplaadil: «Selles mõttes on looduslikud ja traditsioonilised materjalid kindlasti keskkonnasõbralikumad, kuna nende eluiga on pikem ja võimalik on teha kohtparandusi. Materjalide ökoloogiline jalajälg on väiksem tänu sellele, et üldjuhul tuleb materjal siitsamast Eestimaalt.»
«Ehitades ei tohi ära unustada kogu materjali elutsüklit, kust ta pärineb, kui suured on transpordikulud ja kui kaua ta kestab, samuti see, mida teha materjaliga siis, kui see on vaja mingil põhjusel välja vahetada. Looduslik materjal on üldjuhul looduse poolt lagundatav. Seevastu kaasaegsete tehismaterjalide lagunemine võtab mõnel juhul isegi aastatuhandeid,» nentis Hea Maja poe omanik.
Normaalne õhuvahetus
Ruumi sisekliima seisukohast on oluline tagada normaalne õhuvahetus, ainuüksi materjalid sisekliimat ei päästa, nad parandavad seda. Arvestada tuleks sellega, et tänapäevane inimene tekitab oma igapäevase elutegevuse kaudu tunduvalt rohkem niiskust, kui 100 aastat tagasi elanud inimesed. Me peseme pesu, käime duši all, see kõik toodab niiskust, mis peab ka majast välja pääsema. Väga oluline on kogu hoonet käsitleda tervikuna toimiva süsteemina. Igasugustel muudatustel, mis remondi käigus tehakse, on oma mõju.
Looduslikke värve ise retsepti järgi kokku segades on võimalik saada tavalises ehituspoes müüdavast interjöörvärvist odavam variant. «Näiteks kaseiin ehk kohupiimavärvi liitri hind tuleb umbes kolm eurot,» möönis Soodla ning lisas, et munaõlitempera on natuke kallim.
Looduslike ja traditsiooniliste värvide kohta leiab palju igasugust kirjandust ja korraldatakse koolitusi, nii et huvilised saavad nende valmistamisega kindlasti iseseisvalt hakkama. Lisaks omanäolisele tulemusele ei saa tähelepanuta jätta ka looduslike värvide tervislikkust – me teame, mida need sisaldavad, võrreldes tavavärvidega, mille koostisosasid tuvastada pole võimalik.
Samuti puudub terviklik info selle kohta, kuidas erinevad keemilised ühendid aja jooksul käituvad ja ruumi sisekliimat mõjutavad. Kaasaegseid materjale kasutades lenduvad ruumis erinevatel andmetel 2000 – 4000 keemilist ühendit, mille koostoime on ebaselge. Seega on keskkonna- ja inimsõbralikumaks valikuks looduslikud värvid.
Restaureeriv ja säästev lähenemine
Hea Maja poe eesmärgiks ongi pakkuda alternatiivi tavaehituspoele. Sealt on võimalik saada eelkõige looduslikke ja traditsioonilisi ehitusmaterjale ja nende komponente. Lisaks püüavad poe omanikud pakkuda tooteid lähipiirkonna tegijatelt (näiteks krohvialuseid roomatte Võrtsjärve äärest, tõrva Setumaalt, sepiseid Tartust jne).
«Üldiselt ei leita väiksemaid tegijaid üles. Selliseid lihtsamaid ehitusmaterjale, mida vana maja tegemiseks on vaja või näiteks linatakku või lubjapastat, vahel lihtsalt ei leia tavaehituspoest – seal on peamiselt valmistooted. Ei eeldata, et inimene tahab midagi ise teha või kokku segada, samuti on kaasaegsete valmismaterjalide tootjatel jõulisemad müügivõtted,» rääkis Soodla.
«Hea Maja Pood propageerib restaureerivat ja säästvat lähenemist, mitte täielikku väljavahetamist, vaid asja parandamist. Mõte on selles, et kui inimene saab vajalikud õpetused näiteks koolituse raames, siis vana asja korda tegemine tuleb talle tegelikult odavam, kui vahetada vana uue vastu välja. Säilib ka kultuurilooline väärtus ja traditsioon, mida vanad asjad endas kannavad,» lisas ta.
Hea Maja Poe omanik möönis, et restaureerimine kui teenus on küll üsna kallis, aga kui inimene oskaks lihtsamaid parandusi ise teha ja hooldab pidevalt, siis oleks tal võimalik hulganisti raha kokku hoida. Teatud piirini on võimalik küll ise teha, ent loomulikult tuleb ette ka töid, millega ise hakkama ei saa ning siis tulekski pöörduda asjatundjate poole.
Naise sõnul hakkas poe mõte idanema just sellest, et Tartus taolist poodi polnud, mis keskenduks just vanemate hoonete restaureerimisküsimustele, aga Tartu linnapilti vaadates on linnas niivõrd palju ilusaid vanu maju, mille omanikel oleks vaja kohta, kust saada nõu ja abi nende korrastamiseks ja hooldamiseks.
Traditsioonilised materjalid
Poest leiab nii soojustusmaterjale (linnavilla- või rooplaat, takk), viimistlusmaterjale alates lubi- ja savikrohvi segudest ning sise- ja välisviimistluseks vajalikest värvidest (kaseiin-, linaõli-, lubi- ja keeduvärv) kuni puidu restaureerimiseks vajaminevate vahenditeni (õlid, vahad, peitsid) ning värvide ja krohvide toonimiseks mõeldud pigmentideni, kui ka kõikvõimalikke vajaminevaid tööriistu pintslitest kaabitsateni.
«Näiteks akende restaureerimiseks on vaja kitti, kitinuga ja tihvte, millega klaasid raami külge kinnitatakse,» selgitas Hea Maja poe omanik Reesi Soodla. Lisaks müüakse poes ka vanale majale sobilikke metalldetaile nagu uste ja akende manused ja hinged, mis on Eesti traditsiooni järgides seppade poolt valmistatud.
«Kui vaadata importtoodete katalooge, mida sisustussalongid pakuvad, siis seal ei ole tegelikult Eestile päris omast asja. Eesti on oma olemuselt põhjamaine, väheilutsev. Kui mõisad välja jätta, siis üldiselt on linna- ja maamajad lihtsad ja selle pärast on need detailid eritöö, mida laiatarbe kataloogist ei saa,» selgitas Soodla.
Lisaks Hea Maja poele on võimalik keskkonnasõbralikke ja traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale saada ka Tallinnas asuvast kauplusest Majatohter, kus on samamoodi lai valik materjale, mida läheb vaja vana maja renoveerimisel. Looduslikke viimistlusmaterjale müüb ka Safran, mille esindused on Tallinnas ja Tartus.
Vanade materjalide vahendamine
Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus on vanade ehitusmaterjalide ning ehitusdetailide ladu, materjalide vahendamiseks tehtud spetsiaalne veebileht materjalid.net, mis koondabki info olemasolevate taaskasutatavate ehitusmaterjalide ja kõikvõimalike detailide kohta. Hea Maja Poodi on võimalik suuremate asjade, nagu vanade uste või akende müügi või soovi kohta üles panna teade. Lisaks võtab pood müüki vanu metalldetaile nagu aknakremoonid või uksehinged. Soodla sõnul on sellised detailid uuena valmistatuna kallimad ning alati tasub vanad pigem ära puhastada, korda teha ja uuesti kasutusele võtta.
Koolitused
Kui aga kogemusi ja teadmisi napib, ent siiski tahaks ise midagi ära teha, tasub silma peal hoida nii looduslike ehitusmaterjalide poodide kui ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) kodulehel. Näiteks hiljuti korraldas Hea Maja Pood nii kohupiimavärvi kui ka keeduvärvi koolituse, SRIK-i kodulehel on samuti spetsiaalne koolituste rubriik, kust võib pea igal nädalal leida mõne koolituse (näiteks akende restaureerimine, mööbli restaureerimine, lubikrohvi töötuba jne). Hea Maja poel on plaanis suve lõpul algust teha ka fassaadide korrastamise töötubade sarjaga. Lisaks on võimalik oma huvidest ja soovidest ka jooksvalt teada anda ning võimalusel leitakse koolituse jaoks vastav spetsialist.
Infot säästva ja loodusliku renoveerimise kohta leiab:
Säästva renoveerimise infokeskus – renoveeri.net
Majatohter – majatohter.ee
Hea Maja pood – heamajapood.ee
Vanade ehitusmaterjalide ning ehitusdetailide veebileht – materjalid.net
Looduslike viimistlusmaterjalide pood Safran – safran.ee
Käesolev artikkel on loodussõbraliku ja traditsioonilise ehitamise ning renoveerimisega seotud lugude sarjas teine. Sarja kolmas osa, mis räägib lähemalt looduslikest sisevärvidet, ilmub Tarbija24 lehel juba pühapäeval.
Eelnevalt on sarjas ilmunud:
«Vanade majade renoveerimisse suhtutakse liiga kergekäeliselt.»
