Lubjavärviga värvimine

Lubjavärviga värvimine

Lubjavärviga on soovitav värvida krohvitud pindu, sest lubjavärv seob end keemiliselt krohvitud pinnaga. Lubjavärvi valmistamisel ei või tarvitada kõiki värvaineid, vaid ainult lubjakindlaid, nagu ookreid, umbrat, enamikku mineraalvärve jm.

Lubjavärviga värvimisel on tööde järjekord järgmine: 1) pinna ettevalmistamine, 2) lubjavärvi valmistamine ja 3) värvimine.

1. Pinna ettevalmistamine

Värvimata pinna ettevalmistamine värskelt krohvitud pindade juures ei nõua üldse eeltöid. Peale seina krohvimist on soovitav kohe asuda värvimisele.

Värvimata seisnud krohvitud pind puhastatakse tolmust, hallitusest, samblast jne. Rohelise läbilööva hallituse korral tuleb pöörduda asjatundja poole. Sein pestakse veega seinaharja abil. Krohvis leiduvad praod ja augud kraabitakse suuremaks, pritsitakse pintsli abil hoolega veega märjaks, täidetakse krohvi või järgmise seguga: 3 liitrit lubjavikki, s.o. kustutatud lupja pudrusarnases olekus, 2 kg ehitusgipsi, 20 liitrit liiva ja vett tarviduse järgi. Pärast parandust sein silestatakse silestuslauaga.

Varem- värvitud pinna ettevalmistamisel lubjavärviga värvimiseks on tarvilik ebaühtlased, paksemad värvikorrad maha taguda ja lahtised värvikorrad kõrvaldada teraspahtliga. Samuti tuleb hoolitseda tolmu, hallituse ja sambla kõrvaldamise eest seinapinnalt. Praod ja augud krohvipinnas parandatakse krohviseguga eelpoolnimetatud viisil. Enne lubjavärviga värvimist krunditakse värvitav pind seguga, mille valmistamiseks võetakse 2,5 liitrit lubjavikki, 200 grammi ehitusgipsi, 2,5 liitrit liiva ja vett tarviduse järgi.

2. Lubjavärvi valmistamine

Lubjavärvi valmistamiseks tarvitatav lubjavikk peab seisma veega segatuna vähemalt 2 nädalat. 1 kilogramm kustutamata lupja annab 1 liiter lubjavikki. Selle aja jooksul kustuvad kõik peenemad lubjatükid. Kustutamata lubjaosad löövad värvi seinalt lahti või muudavad värvi korra vihma mõjul välisseintel laiguliseks. Lubjavärvi valmistamisel võetakse 3 liitri lubjaviki kohta 7 liitrit vett, millele lisandatakse tarbe korral vastavat värvainet. Värvaine tuleb enne veega segada. Kuivalt värvaineid lubjasegusse lisada ei või, kuna värv jääb tükkidesse ja annab värvides triibulise ja laigulise pinna. Musta värvainet lubjasse lisandades on soovitav värv enne segada põletuspiirituses. Tuleb arvestada seda, et lubjavärvi ei saa valmistada tugevais tumedais toones, sest pühkimiskindla värvi saamiseks ei või lubjas olla üle 15% värvaineid. Samuti tuleb silmas pidada seda, et lubjavärv ei oleks liiga paks, kuna see raskendab värvi ühtlaselt seinale kandmist.

3. Värvimine

Kuna lubi nõuab teatavat aega õhus leiduva süsihappegaasiga ühinemiseks ja selle kaudu kindlaks sideaineks muutumiseks, siis on vajalik, et lubjavärv kiirelt ei kuivaks. Selleks niisutatakse värvitud pind veega või värvitakse vilu ilmaga. Üldiselt on seetõttu soovitav lubjavärviga värvimistöid teostada varakevadel, kuna hoonete seinad ja õhk sisaldavad siis rohkem niiskust.

Seinapinna värvimine lubjavärviga toimub kas suure pintsliga, seinaharjaga või vastava pritsi abil. Siinjuures tuleb hoolitseda, et kuivi ja katmata kohti vahele ei jääks. Pritsiga värvimisel kurnatagu värv enne sõelast nr. 30 läbi ja siis alles valatagu pritsi.

Ühtlase värvipinna saamiseks värvitakse tavaliselt seinu kaks korda.