Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.
Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:- Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus
- Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
- Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.
- Katus
- Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.
- Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.
- Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.
Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada.
Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ)
