PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist.
Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas.
Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abil.
Passiivmaja projekteerimine ja ehitus on soodne, kui:
1.hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest.
2.lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms).
3.hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms).
4.garaaž on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel.
Passiivmaja on hoone mille kasutamiskulud on väga madalad, ehk:
1.hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest.
2.aknad on väga hea soojapidavusega (soojusjuhtivus Uaken ≤ 0,8 W/m²K, päikesefaktor g ≥ 50).
3.lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms).
4.hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms).
5.hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta Uümbris ≤ 0,1 W/m²K.
6.garaaž on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel.
7.kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega.
8.ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne ≥ 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti).
9.tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms)
10.hoone õhutihedus on n50Pa ≤ 0,6 korda/h.
Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise võimaldavad nad päikesepaisteliste ilmadega ka hoonet passiivselt kütta. Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma.
Passiivmaja energiakulu arvutamiseks on Euroopas välja töötatud PHPP arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm.
Nende programmide abil passiivmaja energiatarvet arvutama asudes tuleb esmalt sisestada kliimavöötme temperatuurid. Teatavasti on isegi Tallinna ja Tartu keskmiste temperatuuride erinevus tervelt 2ºC, mis siis veel Eesti ja Kesk-Euroopa klimaatilistest erinevustest rääkida. Kui Austrias või Saksamaal ehitatud passiivmaja kütteenergia kulu on keskmiselt 15 kWh/m²/aastas, siis sama maja kütteenergia vajadus Eestis on tõenäoliselt u 25-30 kWh/m²/aastas. Seetõttu nõuab Eestis paikneva passiivmaja soojustamine rohkem ehitusmaterjale ja töötunde kui näiteks Austrias. Vaatamata sellele jääb passiivmaja omahind Eestis siiski samasse hinnaklassi või on isegi soodsam eelkõige tänu madalamatele hindadele nii materjalide kui tööjõu maksumuse osas. Kuna ka inimeste sissetulekud on Eestis madalamad ja kohaliku turu potentsiaal hetkel veel tagasihoidlik, siis on passiivmajade ekspordiks tootmisel, nende üha suurenevat nõudlust arvestades, suhteliselt kõrge potentsiaal.
Passiivmaja puhul on oluline kogu talvine madala liikumistrajektooriga passiivne päikese kütteenergia akende kaudu tuppa saada ning leida võimalused intensiivsema suvepäikese eest varjumiseks kas siis terrasside, varikatuste, katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta on projekteerida avatavad aknad selliselt, et öisel ajal oleks jahedamal õhul võimalik liikuda läbi maja. Passiivmaja planeeritakse selliselt, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC.
Kas konditsioneeri kasutamine on õigustatud? Kuna jahutuseks paigaldatud konditsioneeride poolt kulutatud energia liidetakse küttkulu hulka, muutuks passiivmaja rajamine üsna ebaotstarbekaks. Pole ju mõtet ehitada passiivmaja, mille puhul tuleb kõik talvel säästetud soojakroonid suveperioodil ruumide jahutamisse paigutada. Jahutusseadmete kasutamisele tuleb leida nutikas alternatiiv.
Suure soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on passiivmaja üks tähtsamaid komponente. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viiduid miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisalduse. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet.
Passiivmaja ehitamisel on äärmiselt tähtis õige ehitaja leidmine, kes suudaks täita ka passiivmaja teise olulise kriteeriumi (esimene on küttenergia kulu maksimaalselt 15 kWh/m²/aastas), milleks on õhutiheduse tagamine. Eestis niisugust ehitajat leida pole üldse lihtne. Õhutiheduse teste viiakse läbi 50 Pa üle- ja/või alarõhuga ning passiivmaja õhuvahetuse kiirus valminud majas peab jääma alla 0,6 korra tunnis. Sellist tulemust ei ole aga lihtne saavutada. Ikka on mõni naelaauk aurutõkkemembraani tekkinud, membraani paigaldamisel on ühendusteibil volt sisse jäänud, juhtmete harutoosid on ebatihedad, või akna/ukselengide isoleerimine pole piisavalt hästi õnnestunud jne. Loodetavasti toob viimase paari aasta jooksul tihenenud konkurents ehitusturul kaasa kvaliteeditõusu, mis võimaldab üha suuremal hulgal inimestest hakata mõtlema passiivmaja või vähemalt energiasäästliku maja rajamise peale.
Passiivmaja ehitamise mõistlik perspektiiv on 30 aastat ning selle tasuvusaeg jääb 10 aasta piiresse. Oleme kindlal veendumusel, et põhjalikult planeeritud/projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud passiivmaja on suurepärane elukeskkond ning hea investeering, mitte ulmeprojekt.
Mis saab edasi? Tõenäoliselt olete kõik märganud viimaste aastate kütteenergia kulude suurt kasvu. Kellelegi pole saladuseks, et fossiilsete kütuste maardlate vähenemine ja üha keerukamates oludes tootmine (sügavamalt maapõuest, kaugemal rannikust jne) toob tulevikuski kaasa energiahindade kasvu. Ei taha mitte mõeldagi, milliseks kujunevad korteri või maja küttekulud paarikümne aasta pärast? Loodetavasti on siis juba meil kõigil hästi suur pension ja probleemi pole. Aga kui läheb teisiti?
NÕUANNE! Passiivmaja ehitama asudes tuleks varuda aega teadmiste hankimiseks. Kindlasti leiab erinevaid arvamusi ka foorumitest, kuid ainuüksi nende juttude põhjal labidat maasse lüüa kindlasti ei tasu.
Õigeid valikuid!
Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas.
Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abil.
Passiivmaja projekteerimine ja ehitus on soodne, kui:
1.hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest.
2.lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms).
3.hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms).
4.garaaž on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel.
Passiivmaja on hoone mille kasutamiskulud on väga madalad, ehk:
1.hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest.
2.aknad on väga hea soojapidavusega (soojusjuhtivus Uaken ≤ 0,8 W/m²K, päikesefaktor g ≥ 50).
3.lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms).
4.hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms).
5.hoone seinad, põrand ja lagi on hea soojusisolatsiooniga ning külmasildadeta Uümbris ≤ 0,1 W/m²K.
6.garaaž on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel.
7.kodutehnika ja valgustuslahendused on võimalikult madala energiatarbega.
8.ventilatsiooni soojustagastus on maksimaalne ≥ 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti).
9.tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms)
10.hoone õhutihedus on n50Pa ≤ 0,6 korda/h.
Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Väga oluline on ka PASSIIVSE päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise võimaldavad nad päikesepaisteliste ilmadega ka hoonet passiivselt kütta. Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma.
Passiivmaja energiakulu arvutamiseks on Euroopas välja töötatud PHPP arvutusprogramm, mis on asjatundjate hulgas üks tunnustatumaid. Leidub ka analooge ning üheks niisuguseks on veel ISOVER'i poolt loodud programm.
Nende programmide abil passiivmaja energiatarvet arvutama asudes tuleb esmalt sisestada kliimavöötme temperatuurid. Teatavasti on isegi Tallinna ja Tartu keskmiste temperatuuride erinevus tervelt 2ºC, mis siis veel Eesti ja Kesk-Euroopa klimaatilistest erinevustest rääkida. Kui Austrias või Saksamaal ehitatud passiivmaja kütteenergia kulu on keskmiselt 15 kWh/m²/aastas, siis sama maja kütteenergia vajadus Eestis on tõenäoliselt u 25-30 kWh/m²/aastas. Seetõttu nõuab Eestis paikneva passiivmaja soojustamine rohkem ehitusmaterjale ja töötunde kui näiteks Austrias. Vaatamata sellele jääb passiivmaja omahind Eestis siiski samasse hinnaklassi või on isegi soodsam eelkõige tänu madalamatele hindadele nii materjalide kui tööjõu maksumuse osas. Kuna ka inimeste sissetulekud on Eestis madalamad ja kohaliku turu potentsiaal hetkel veel tagasihoidlik, siis on passiivmajade ekspordiks tootmisel, nende üha suurenevat nõudlust arvestades, suhteliselt kõrge potentsiaal.
Passiivmaja puhul on oluline kogu talvine madala liikumistrajektooriga passiivne päikese kütteenergia akende kaudu tuppa saada ning leida võimalused intensiivsema suvepäikese eest varjumiseks kas siis terrasside, varikatuste, katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta on projekteerida avatavad aknad selliselt, et öisel ajal oleks jahedamal õhul võimalik liikuda läbi maja. Passiivmaja planeeritakse selliselt, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC.
Kas konditsioneeri kasutamine on õigustatud? Kuna jahutuseks paigaldatud konditsioneeride poolt kulutatud energia liidetakse küttkulu hulka, muutuks passiivmaja rajamine üsna ebaotstarbekaks. Pole ju mõtet ehitada passiivmaja, mille puhul tuleb kõik talvel säästetud soojakroonid suveperioodil ruumide jahutamisse paigutada. Jahutusseadmete kasutamisele tuleb leida nutikas alternatiiv.
Suure soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on passiivmaja üks tähtsamaid komponente. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viiduid miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisalduse. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet.
Passiivmaja ehitamisel on äärmiselt tähtis õige ehitaja leidmine, kes suudaks täita ka passiivmaja teise olulise kriteeriumi (esimene on küttenergia kulu maksimaalselt 15 kWh/m²/aastas), milleks on õhutiheduse tagamine. Eestis niisugust ehitajat leida pole üldse lihtne. Õhutiheduse teste viiakse läbi 50 Pa üle- ja/või alarõhuga ning passiivmaja õhuvahetuse kiirus valminud majas peab jääma alla 0,6 korra tunnis. Sellist tulemust ei ole aga lihtne saavutada. Ikka on mõni naelaauk aurutõkkemembraani tekkinud, membraani paigaldamisel on ühendusteibil volt sisse jäänud, juhtmete harutoosid on ebatihedad, või akna/ukselengide isoleerimine pole piisavalt hästi õnnestunud jne. Loodetavasti toob viimase paari aasta jooksul tihenenud konkurents ehitusturul kaasa kvaliteeditõusu, mis võimaldab üha suuremal hulgal inimestest hakata mõtlema passiivmaja või vähemalt energiasäästliku maja rajamise peale.
Passiivmaja ehitamise mõistlik perspektiiv on 30 aastat ning selle tasuvusaeg jääb 10 aasta piiresse. Oleme kindlal veendumusel, et põhjalikult planeeritud/projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud passiivmaja on suurepärane elukeskkond ning hea investeering, mitte ulmeprojekt.
Mis saab edasi? Tõenäoliselt olete kõik märganud viimaste aastate kütteenergia kulude suurt kasvu. Kellelegi pole saladuseks, et fossiilsete kütuste maardlate vähenemine ja üha keerukamates oludes tootmine (sügavamalt maapõuest, kaugemal rannikust jne) toob tulevikuski kaasa energiahindade kasvu. Ei taha mitte mõeldagi, milliseks kujunevad korteri või maja küttekulud paarikümne aasta pärast? Loodetavasti on siis juba meil kõigil hästi suur pension ja probleemi pole. Aga kui läheb teisiti?
NÕUANNE! Passiivmaja ehitama asudes tuleks varuda aega teadmiste hankimiseks. Kindlasti leiab erinevaid arvamusi ka foorumitest, kuid ainuüksi nende juttude põhjal labidat maasse lüüa kindlasti ei tasu.
Õigeid valikuid!
KALESY - aknad ja uksed
Eerik Kirs
www.kalesy.ee
LISAINFO
Passiivmaja Infokeskus
www.passiivmajad.ee
Fotol: pasiivmaja Taanis (http://ec.europa.eu/environment/)
