Skandinaavia mais on levinud värvid ning värvimisviis, mida tuntakse selle algkodu - Rootsi - järgi rootsi värvide nimetuse all. Rootsi värvimisviisi rakendatakse eriti eduga puumaterjali värvimisel, nagu puust seinte, katuste, aedade, väravate, plankide ja sildade värvimisel. Peale odavuse on sel värvimisviisil veel see omadus, et ta kaitseb puumaterjali ilmastikuolude ja sammaldamise vastu ning muudab puumaterjali vähem tuleohtlikuks.
Rootsi värvidega värvimisel peab üldiselt silmas pidama, et ei värvitaks värsket, toorest puumaterjali. Uute hoonet juures võib värvimistööle asuda alles järgmisel aastal, kui puumaterjal on kuiv. Hööveldatud puupindasid on rootsi värvidega võimalik värvida ainult värvile värnitsa lisamisega. Vähekestev on rootsi värv lehtpuust valmistatud pilpa- ja laastukatustel.
Rootsi värvidega värvimisel tuleb arvestada järgmisi töid: 1) pinna ettevalmistamist, 2) värvi valmistamist ja 3) värvimist.
1. Pinna ettevalmistamine
Pinna ettevalmistamine rootsi värviga värvimiseks ei nõua suuremaid eeltöid. Varem-värvimata hoonete juures on nõutav kuiv puumaterjal. Enne värvimistööle asumist tuleb sammal ja puukoor kõrvaldada kas terasharja või kraapijaga. Varem-värvitud pinnalt tuleb maha kraapida vana lahtine värv.
2. Värvi valmistamine
Rootsi värvi valmistamisel on soovitav tarvitada ehtsaid rootsi värvaineid, eeskätt rootsi punast, nn. Faluni punast, milline värvaine sisaldab 50% ränihapet ja selletõttu on ilmastikukindel. Värv valmistatakse järgmiselt: 25 liitris keevas vees lahustatakse 1 kg rauavitrioli ja lisatakse sellele segule juurde 1-1 ¼ kg peent rukkijahu, mis enne katlast võetud vähese vitrioliveega paksuks kördiks lüüakse, hoolega silmas pidades, et jahu klimpi ei jääks. Saadud kört lahjendatakse vitrioliveega, valatakse katlasse, liigutades koguaeg katlas olevat segu, ja keedetakse ¼ tundi. Seejärel lisatakse segusse pikkamööda ja hästi segades katuse jaoks 2-3 kg ja seinte jaoks 1-2 kg värnitsat ja lõpuks 4-5 kg vedelakstehtud faluni punast. Ebaühtlaselt segatud värnits muudab värvitud pinna laiguliseks. Kõige kergemini saab värnitsat segusse ühtlaselt segada vana raagus luua abil kloppides. Segu keedetakse kloppimist jätkates ¼ tundi ning värv ongi valmis.
Värnits võib seinte, tarade, aedade jne. Värvimise jaoks värvi valmistamisel ära jääda, kuid see vähendab värvi vastupidavust.
3. Värvimine
Rootsi värviga värvitakse seinu, puukatuseid, -tarasid ja muid puupindasid.
Värvimistöö teostatakse üldiselt ühe töökäiguga. Hööveldatud ja varem-värvitud pindu tuleb ühtlase värvitooni saamiseks värvida kaks korda. Värv kantakse värvitavale pinnale suure pintsli või harja abil. Katuste värvimisel on soovitav tarvitada maalripritsi või aiapritsi, võttes hariliku pihustaja asemel lubjapihustaja. Värv peab enne pritsi valamist kurnatama läbi sõela nr. 30. Kui värvile on lisatud värnitsat, tuleb värvimistöö kestel koguaeg silmas pidada, et värnits oleks klopitud värvisegusse ühtlaselt.