| Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem. See on põhiliselt halva soojustuse tagajärg. | ||||
Hoone soojuskaod Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid – algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust. Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega. Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid:
Enne soojustuse paigaldamist võiks köetud hoone termokaamera või distantstermomeetriga üle mõõta, et suuremad soojakao kohad täpselt välja selgitada. Mõõtmistulemustele tuginedes saab koostada tunduvalt efektiivsema soojustusplaani. Majas, mida ehitades on arvestatud asjatundjate soovitusi, läheb piirdetarindite kaudu kaotsi 2-3 korda vähem soojust kui 10-15 aastat tagasi valminud hoonetes. Prioriteetide määratlemine Energiasäästuks elamutes ja hoonetes on erinevad meetmeid väga erineva kasuteguriga. Milliseid meetmeid peaks rakendama, sõltub väga palju hoone olukorrast ja kasutamisest ning elanike rahalistest võimalustest ja vajadustest. Iga plaanitud meetme puhul tasub kaaluda järgmisi aspekte:
Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5-7% soojust. Hoone renoveerimise prioriteete aitab paika panna hoone energiaaudit , mida sooritavad litsentseeritud audiitorid. |
| Hoonete soojustamine ja remont |
 |
| Autor: Villu Leppik |
| Vana hoone toimimine: 1) Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest. 2) Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. 3) Ventilatsioon on kontrollimatu, s.o küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured. 4) Hoone kui süsteem töötab hästi, kuid on majanduslikult kulukas. Uue hoone toimimine: Küttekulude ja liigniiskuse vähendamiseks tuleb hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon lahendada ühtse tervikuna. Kui nendest ka üks ei toimi vajalikul tasemel, siis head sisekliimat pole loota. Puithoone soojustamine Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Ventilatsioon Vanad puitmajad on säilinud suhteliselt hästi, kuna sisekliima on olnud suhteliselt hea – niiskus talvel Rh 30-40 % ja suvel Rh 40 – 60 %. Selle põhjuseks on hea ventilatsioon, kusjuures ruumi on välisõhk pääsenud just akende pragudest ja ebatihedustest. Paigaldades hermeetilised aknad, takistatakse värske õhu juurdevool hoonesse, selle tõttu väheneb ruumi õhuvahetus mitmekordselt. Selle tulemuseks on niiskuse tõus Rh 50 – 60 %ni hoones talveperioodil, mis muudab kardinaalselt piirde töötamistingimusi. Ruumide külmades tsoonides: külmasildade kohal, lae ja seinanurkades, on õhu relatiivne niiskus juba 80-100%, tekib suur kondenseerumisoht. Niiskunud kohtades hakkab tekkima hallitus ja mädanik. Inimese ainevahetus annab 55 g aurustunud vett tunnis. Dushi all käimine 200 g ööpäevas inimese kohta, pesu kuivatamine 1500 g ööpäevas ning toidutegemine 2000 g ööpäevas. Neljaliikmeline perekond aurustab ööpäevas 7-9 liitrit vett. Tekkinud niiskus tuleb hoonest välja viia ventileerimise teel, et see ei hakkaks tungima ehitise konstruktsioonidesse. Vajalikud ventilatsioonikogused eluruumides 0,5 l/s, magamistubades 0,7 l/s, aga mitte vähem, kui 6 l/s ruumi kasutava inimese kohta. Vannitoas on vajalik läbitõmbeõhu hulk 15 l/s. Märgid liigniiskusest ja puudulikust ventilatsioonist: Siiski ei tohi konstruktsioonide eest muretsedes unustada ka inimest - inimene vajab elamiseks värsket õhku ja see ongi enamasti õhuvahetuse kavandamise aluseks. Kui piirded pole küllalt õhutihedad, siis ei kompenseeri suurepäraselt toimiv ventilatsioonisüsteem kontrollimatut õhuvahetust, mida põhjustavad hõredad välispiirded. Maja ei tohi olla läbipuhutav. Ka palkmaja on küllaltki õhutihe, kui varad ja ühendused on korralikult tihendatud. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid: Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: Täiendavat infot: Säästva renoveerimise infoksekus |
Arvutuse järgi kulub majas aastas kokku 35,6 MWh soojust. Sellest 7% ehk 2,6 MWh läheb aasta jooksul kanalisatsiooni koos sooja veega (eeldusel, et vett kasutatakse 100 liitrit päevas iga elaniku kohta). Ülejäänud soojahulk kulub septembrist maini küttele. | Õige soojustus hoiab küttekulud kontrolli all | ||
| ||
| Veiko Tomson, ehitusinsener Tavalisest suuremad küttekulud või külmad toad pole tihti ainuüksi kehvast soojustusmaterjalist johtuv süü, seda kõike annab vältida, kasutades õigeid soojustusmaterjale ja teostades paigalduse korrektselt. Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine, seoses sellega soovikski juhtida tähelepanu mõningatele tüüpilisematele vigadele, mida hoonete soojustamisel tehakse. | ||
Vale soojustus – kõrged küttearved Eluruumide ebapiisav soojapidavus tingib sageli lisaküttekehade kasutusele võtmise, tõstes energiatarbimist. Samas tasuvad kulutused hoone soojapidavuse parandamiseks ennast ära suhteliselt lühikese ajaga. Kui vanadel hoonetel on soojusläbikandetegur K ligikaudu 1 W/m²K, siis tänapäeva nõuetele vastava seina soojusläbikandetegur on k=0,2 W/m²K. Soojustades hoone seinad vastavalt tänapäeva nõuetele, saame üle kolme korra väiksemad soojuskaod läbi välisseina. Järelikult võiksime kulutada tunduvalt vähem raha küttele. Kui arvestada, et elektrienergia maksab 2009. aastal ca 1,5 kr/kWh, võib rahalist kokkuhoidu arvestada kuude, mitte aastatega.
Küttekulude kokkuhoiuks tuleb hoonete välispiirded (seinad, laed, põrandad) viia vastavusse tänapäeva nõuetega, mis tähendab sageli lisasoojustuse paigaldamist ning akende ja uste tihendamist või väljavahetamist. Seejuures on korralikult soojustatud seina sisepind märgatavalt soojem. Peale energia kokkuhoiu toimib korralikult paigaldatud (kivivillast) soojustus hea heliisolaatorina. Kuna soojustus kuulub selliste ehituskonstruktsioonide hulka, mille vahetamine või parandamine pärast ehitise lõplikku valmimist on väga kulukas, oleks soovitav kõik soojustusega seotud tööd teha läbimõeldult ja range järelevalve all. Väga sagedased on juhtumid, kus ehitaja on vahetanud omavoliliselt soojustuse odavama, kuid antud konstruktsiooni jaoks sobimatu materjali vastu. Odavama ja väga madala tihedusega mineraalvilla kasutamisel võib tekkida isolatsioonis sisemine konvektsioon, mis märgatavalt alandab isolatsioonimaterjali soojustusvõimet ning seinte soojuspidavust. Selliseid vigu on palja silmaga võimatu avastada ja selleks peakski igal ehitusel olema tellijapoolne järelevalve, kelle kohustuseks on kontrollida ka kõikide soojustustööde kvaliteedi ja projektiga seonduvat. Võimalusel lisasoojusta seinad väljastpoolt Seinte soojustamine peaks toimuma reeglina väljast, s.o külmalt poolt. Seinte seestpoolt soojustamisega tuleks olla ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on –20°C ja ruumis +20°C, on kusagil välisseinas kastepunkt, kus õhus olev veeaur hakkab veeks kondenseeruma. Kui väljastpoolt soojustades on kastepunkt üsna seina välispinna lähedal, siis seestpoolt soojustades nihutame kastepunkti lähemale seina sisepinnale. Kuna veeaur liigub soojusega samas suunas – seest väljapoole –, tekib reaalne oht, et niiskus kondenseerub seina sees, seina konstruktsioonid märguvad, põhjustades hallitust ning kõdunemist. Kõige suurem on hallituse oht hoone nurkades. Selleks et vältida selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel, tuleb seina sisepinnale viimistluse (näiteks kipsplaadi vms) alla paigaldada aurutõke. Aurutõkkeks sobib näiteks polüetüleenkile. Kile ühenduskohad on vaja teipida. Valesti paigaldatud tuuletõke ja aurutõkkekile – peamised vead soojustamisel. Üks peamisi vigu, mis maja soojustades tehakse, on tuuletõkke ärajätmine või selle lohakas paigaldus. Tuuletõke peab olema paigaldatud selliselt, et kõik vertikaal- ja horisontaalvuugid oleksid õhutihedad. Näiteks haamriga tuuletõkkesse löödud auk viib rivist välja umbes 1 m² soojustust. Samuti kiputakse ära jätma tuuletõkke ja välisvoodri vahelist tuulutusvahet. Tuulutusvahe on mõeldud selleks, et liigne veeaur saaks seinakonstruktsioonist välja kuivada. Õhuvahe peab seinas olema umbes 25 mm, ülevalt ja alt avatud selliselt, et välisõhk saaks seal vabalt liikuda.
Kahjuks esineb veel ka aurutõkkekile valet kasutamist. On esinenud juhtumeid, kus aurutõkkekile on pandud tuuletõkke asemel hoone välisküljele! Sellise lahenduse puhul jääb kõik hoonest eralduv niiskus kile alla ja põhjustab konstruktsioonide kiire lagunemise. Soojustus – osa tuleohutusest Vanade hoonete renoveerimisel ja ka uute ehitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata hoone tuleohutusele. Kui majja ehitatakse uus saun, katlamaja või kamin, kasutatakse viimasel ajal väga palju metallkorstnaid. Metallist lõõri sisekest peab olema vähemalt 4 mm paksusest terasest või malmist. Suitsulõõri metallist sisekestale kinnitatakse hoolikalt kogu selle pikkuses tule- ja kuumuskindlast kivivillast soojusisolatsioon, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga minimaalselt 900°C. Kivivilla isolatsioon tehakse kahekihilisena vuukide ülekattega. Allikas: ÄP, Oma Maja 06.03.2006 |
| Energiasäästuvõimaluste kaardistamine Rakvere korterelamuis | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rakvere linn osaleb üle-euroopalises Euroopa Intelligentse Energeetika (Energy Intellegent Europe) programmi energiasäästuprojektis ESAM (Energy Strategic Asset Management in Social Housing Operators in Europe), mille tulemuseks on ülevaade erinevat tüüpi elamute seisukorrast, soojapidavusest ning neile sobivatest energiasäästumeetmetest. Poole kulude osas eurorahadest finantseeritud projekti raames valiti Rakveres välja levinumad korterelamutüübid, neid esindavatele majadele tehti energiaauditid ning töötati välja sobivaimad energiasäästumeetmed. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rakvere korterelamute ehitusest Rakvere elamute valmimise ajavahemik ja hulk
Korterelamute tüübid Rakveres
Koostanud Aare Vabamägi Pikemalt: Rakvere Sõnumid Nr 4 3. mai 2007 , |
