Seinte värvimisel on kõige olulisem aluspinna põhjalik ja korralik ettevalmistamine. Kuigi tegu on kõige aeganõudvama ja töömahukama ettevõtmisega, on see vältimatu, sest ainult värvimisega aluspinna vigu peita ei õnnestu. Lisaks halvendab mittepiisav eeltöötlus nii pinna vastupidavust kui ka väljanägemist: kui aluspind ei ole piisavalt siledaks pahteldatud, toob värvimine ebatasasused veelgi enam nähtavale, sest värvipind on läikivam kui pahtlipind. Peale korralikult ettevalmistatud aluspinna kindlustavad kauni lõpptulemuse head töövahendid, kvaliteetsed ning pinnale sobivad tooted ja õigesti sooritatud värvimine. Töö planeerimisel tasub arvestada, et 75% kogu tööajast läheb pinna ettevalmistamisele ja vaid 25% värvimisele.
Ettevalmistustööd
Esmalt tuleb kontrollida värvitavate pindade seisukorda. Kui värvitavas seinas on tapeet, siis tuleb veenduda, kas see on korralikult seina küljes kinni. Osaliselt lahtine või halvasti kinnitatud tapeet tuleb eemaldada. Parima tulemuse saavutamiseks tasub pinnalt eemaldada kogu tapeet.
Seejärel peab välja arvutama töödeldava pinna suuruse, et teada saada vajalik pahtli- ja värvikogus. Selleks, et pärast seinte värvimist ei peaks hakkama põrandaid välja vahetama, tuleks need katta kile või ehituspapiga, hästi sobivad ka vanad ajalehed. Mittevärvitavad pinnad (lülitid, liistud jne) saab katta maalriteibiga.
Tapeeditud pinna värvimiseks ettevalmistamine:
- Pese veega paljandunud pinnalt tapeediliimi jäägid. Eemalda tolm ja mustus.
- Enne pahteldamist krundi tapeeditud pind alküüdkruntvärviga, mida on 20-30% värvi mahust vedeldatud vedeldiga. Kruntimine on vajalik siis kui kogu tapeeti ei õnnestu eemaldada, kuna tapeediliim lahustub vee toimel ja tapeet võib seina küljest lahti tulla hiljem.
- Pahtelda pind ühtlaseks peen- või kergpahtliga. Pahteldamisel kasuta terasest pahtlilabidaid laiusega 100-600 mm olenevalt pinna suurusest ja ebatasasusest. Mida hoolsamalt pahteldad, seda vähem tuleb pinda lihvida ja seda väiksem on pahtli kulu. Pahteldama peab tavaliselt kaks korda, sest pahtel kahaneb kuivades.
- Kuivanud pahtlipind lihvi liivapaberiga (nr 150-180) ning kasuta lihvklotsi või -alust, suuremate pindade lihvimiseks kasuta pikendusvarrega lihvalust. Lihvimisel kasuta tolmumaski, mis kaitseb efektiivselt hingamisteid lihvimistolmu eest. Kergpahtliga pahteldatud pinna lihvimisel tuleb kasutada ka kaitseprille.
- Korista ja puhasta tööruum enne värvimist tolmust: lateksvärv ei nakku tolmusele pinnale ja värskelt värvitud pinnale ladestunud tolm rikub värvipinda.
Sobiva värvitooni valimine
Sobivat seinavärvi valides pea silmas ruumi kasutusotstarvet, värvitooni sobivust ja soovitud läikeastet.
Värvikaardi järgi värve valides tuleb arvestada, et need mõjuvad erinevas valguses erinevalt. Näiteks ei näi enamik värvitoone tehisvalguses samasugustena kui päevavalguses ja erinevatest valgusallikatest sõltub, millisena silm värvitooni tajub. Seetõttu tuleb värvikaarti või –näidist vaadata nii päeval kui õhtul tehis- ja päevavalguses. Samuti mõjuvad värvid suurel pinnal pisut teistmoodi kui tillukesel värvinäidisel. Enamasti mõjuvad heledad ja pastelsed toonid suurel pinnal tunduvalt intensiivsemate ja pisut tumedamatena, tumedad aga vastupidi – heledamate ja pastelsematena.
Kui kahtled tooni sobivuses, osta väike kogus toonitud värvi ja tee proovivärvimine. Arvesta, et purgis on värv heledam kui värvinäidisel. Alles kuivamisel muutub toon tumedamaks ja võtab oma lõpliku, värvikaardile vastava, tooni.
Seinad valmis värvimiseks!
Enne veel kui pintsli ja rulli järgi haarad, kata mittevärvitavad pinnad (seinakontaktid, lülitid, liistud jne) maalriteibiga kinni. Kuna üldiselt ei värvita seinu laeni, siis kasuta 5-10 cm laiust maalriteipi, et lae äär kinni katta. Eemalda teip kohe pärast viimase värvikihi kandmist, sest hiljem võib kuivanud värv koos teibiga lahti tulla. Lisaks jälgi, et värvitava pinna, värvi ja õhu temperatuur peavad olema vähemalt +5 °C ja õhu suhteline niiskus alla 80%. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18°C. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmmet.
- Alustuseks krundi pind kruntvärviga. See ühtlustab erinevate pindade poorsusi, vähendab viimistlusvärvi kulu ja moodustab hea nakkuvusega aluspinna.
- Alusta värvimist alati laest. Nii väldid värvipritsmete sattumist valmis seina- ja põrandapinnale. Viimane värvitõmme tee alati suunaga alt üles, sest nii surud vähem rullile peale ning ei rulli paksemat värvikihti seina alaossa.
- Seina värvimist alusta akna suhtes vasakpoolsest nurgast (kui oled paremakäeline). Nurga värvimisel kasuta pintslit või nurgarulli. Kindlam on värvida väikese rulliga ette ka lae ja põrandaga külgnevad seinaääred. Nii saad suure rulliga vabamalt liikuda ja ei ole ohtu, et seinavärvi satuks näiteks laepinnale.
- Seejärel värvi sein 3-4 värvirulli laiuselt, alustades pinna värvimist liikudes aknast vasakule (kui oled paremakäeline). Niimoodi järk-järgult edasi liikudes jääb pind ühtlane ja ilma jätkukohtadeta. Värvimisel kasuta 18 või 25 cm laiust keskmise või madala karvapikkusega rulli. Töö läheb hõlpsamini kui kasutad pikendusvart.
- Värvi liistude, ukse- ja aknaraamide, seinakontaktide ja lülitite ümbrused pintsli või väikese rulliga. Radiaatori tagused ja muud raskesti ligipääsetavad pinnad värvi spetsiaalse pika varrega pintsli või rulliga.
- Kui esimene värvikiht on kuivanud (2-3h), värvi sein ka teist korda, et saada ühtlaselt kaetud pind.
Hoia tervist ja loodust
Kuigi tänapäeval on enamik siseviimistlusvahendeid tervisele suhteliselt ohutud, tasub siiski kasutada kaitsevahendeid ning olla teadlik töövahendite õigest hoiustamisest.
- Lihvimisel kasuta tolmumaski, mis kaitseb efektiivselt hingamisteid lihvimistolmu eest. Kergpahtliga pahteldatud pinna lihvimisel tuleb kasutada ka kaitseprille.
- Lahustipõhiste värvidega värvimisel kontrolli, et ruum oleks piisava tuulutusega.
- Tööpausi ajaks paki värvirull kilekotti ja pintsel pane sobiva vedeldiga täidetud purki. Puhasta töövahendid kohe pärast töö lõpetamist, siis saad neid kasutada ka edaspidi.
- Ära vala värvitoodet ega vedeldit kanalisatsiooni, veekogusse või pinnasesse. Isegi mitte siis, kui toode on veega vedeldatav. Vedelad värvijäägid tuleb viia kahjulike ainete kogumispunkti või lasta kuivada ja viia prügimäele koos tühjade purkidega.
Martin Tõru, K-rauta siseviimistluse tootejuht
V i v a c o l o r i materjalid
