Öeldakse, et fassaad on maja visiitkaart. Nii see ka on. Samas võib selle selle ilusa ”visiitkaardi” mõju hetkega kaduda, kui trepikotta või majja astudes ”vaatavad vastu” maha pudenenud krohvikihiga, määrdunud ning laigulised seinad. Millegi pärast on viimastel aastatel kujunenud olukord, kus esmalt renoveeritakse maja fassaade. Trepikoda, mis jääb maja sisemusse, jäetakse tähelepanuta. Võiks öelda, et kõik üritavad teha ilusat ”keep smiling’ut”, kuigi endal pole hambaid suus.
Kuid millised on need põhilised probleemid ja kuidas neid lahendada? Kõige levinum probleem on see, et vana pind (värv, krohv) on määrdunud ja tuhmunud ning kohati lahti tulnud. Üldjuhul ”kaunistavad” selliseid pindasid veel ka laste joonistused, mis tihti on tehtud mõne terava noa või naelaga, et lausa vaod seinas. Lisaks eelpool mainitule võivad näha olla ka elektrimeeste remondijäljed, kui paigaldati uusi juhtmeid või muid seadmeid.
Mis nüüd ette võtta? Enne, kui renoveerima hakata, tuleks kõik aspektid läbi analüüsida: kas kellelgi on kavas lähikuudel ust vahetada? kas kõik trepikoja elektritööd on tehtud? Kui nimetatud tööd on tehtud või ei kahjusta edaspidi trepikoja seinu, siis võiks seinte remondi ette võtta. Esmalt tuleb selgitada tööde ulatus: kas piisab ainult pinnakihi ”värskendamisest”, värvides selle üle, või on tarvis teha pisut suuremaid tasandus- ja pahteldustöid.
Millised need remonditööd siis võiksid olla?
1. Kui vana ja paks krohvikiht on seinalt maha pudenendud või alla kukkunud, siis tuleb kõigepealt teha paksem täitekiht. Selleks sobivad tsemendil baseeruvad krohvisegud. Enne tasandamist tuleb aluspind tolmust ning vanast lahtisest segukihist puhastada ning vajaduse korral ka kruntida või niisutada. Täitesegudega tehakse 10 mm paksune kiht.
2. Sileda värvitud pinna tegemine on üks kulukamaid ja aeganõudvamaid, kuna pahteldada tuleb mitmeid kordi kvaliteetse tulemuse saamiseks. Trepikojas tuleb kasutada tsemendil baseeruvat viimistluspahtlit, kuid paraku ei nakku tsemendil baseeruv pahtel varem värvitud pinnaga. Seetõttu tuleb teha nakkekiht , milleks võib kasutada tugeva nakkega plaatimissegu. See kantakse pinnale õhukuse kihina (ca 1 mm) kas rulliga või laia pahtlilabidaga. Kui nakkekiht on kuivanud, siis võib selle pahteldada,pahteldatud pinna võib katta värviga.
3. Struktuurne pahteldatud pind on vanemates korterelamute trepikodades üsna levinud, kuid selle renoveerimine on natuke komplitseeritud. Üldjuhul tasandatakse sellises trepikojas renoveeritav koht ning värvitakse üle. Samas pole selline lõpptulemus eriti ilus, sest kogu muu sein on struktuurne, remonitud koht jääb aga sile ja paistab seinal laiguna välja. Et saada analoogne tulemus muu pinnaga, tuleks pahtel seinale kanda rulliga.
4. Viimistluskrohviga kaetud pinnad on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. Neid tehakse nii uutesse korterelamustesse, kui ka vanade majade trepikodadesse. Viimistluskrohvide eelis võrreldes muude lahendustega on lai struktuuride ja toonide valik: alates peeneteralisest pritskrohvist lõpetades 2 ja 3 mm fraktsioonidega. Samas eeldavad viimistluskrohvid suhteliselt siledaid ja hästi ettevalmistatud pindasid. Vanade värvitud pindade renoveerimiseks tuleb teha eelnevalt nakkekiht, kuna viimistluskrohvid ei püsi vanal värvil.
Need on põhilised trepikodade renoveerimis- ja viimistlusvariandid.
Maja selgroog on trepikoda, Eesti Ekspress
