Vana maja ülevärvimise lugu

29. märts  Madis Pihelgas. Kommentaarid: 0
Igal suvel seisavad kümned ja sajad puitmajade (uus)omanikud probleemi ees – kuidas elamu nii üle värvida, et sellest ikka vähemalt paarikümneks aastaks kasu oleks.

Nii otsustas ka Tiina käestlastud välisfassaadiga maamaja lõpuks üle värvida. Ehkki see näeb nüüd väga ilus välja, küsis ta siiski Wieselandi viimistlus- ja maalritööde eksperdilt Toomas Aasmaalt, kas kõik töölõigud said ikka õigesti tehtud.

Vana värvi mehaaniline mahakraapimine

Tiina: "Selleks tööks ma poest sobivat vahendit ei leidnudki. Minu isa, meistermees, konstrueeris siis ise traktoriniiduki lõiketerast kaabitsa. Terve maja puhtakskraapimiseks kulus kolm kaabitsat ära."

Toomas: "Vana värvi mahakraapimiseks soovitan kauplusest osta spetsiaalse kaabitsa. Neid on mitmes hinnaklassis, 57–300krooniseid. Kaupluses proovides tunduvad kõik olevat ühesuguse teravusega, kuid juba esimese viie ruutmeetri järel ilmnevad kvaliteedi erinevused. 200kroonine kraabits peab tunduvalt kauem vastu kui 57kroonine, seepärast soovitangi osta ikka kallima riista. Töö kvaliteet oleneb ju otseselt tööriista kvaliteedist."Tiina: "Meil oli küll üks poest ostetud kaabits, aga nendega ei olnud võimalik vana värvi lahti saada – need lihtsalt ei kraapinud."

Toomas: "Mina kasutan igapäevatöös Rootsis toodetud Sandviki- kraabitsakomplekti (müügil näiteks K-Rautas). Komplekt maksab küll üle 200 krooni, aga see tähendab ka täisvarustust: kahepoolsed terad, komplektis nii kumerad kui ka tilgakujulised kraabitsad. Lisaks peab tööriist olema hea tugeva varrega, et oleks kätel toetuspinda."

Tiina: "Vana värvi mahakraapimine oli kohutavalt raske töö. Küsimusi tekitas ka, kui põhjalikult seda kraapimist teha, kas ka kinnine värv maha kraapida?"

Toomas: "Päris puhtaks polegi pinda vaja kraapida, kinnine värv võib vabalt alles jääda (vaatepilt meenutab veidi krokodillinahka). Vana värv on ju osake maja ajaloost. Kuumapuhurit ei tohi vanalt puumajalt värvi maha kraapides mitte kunagi kasutada! Süttimisoht on ülisuur!"

Kruntimine

Tiina: "Millist krunti vana puitmaja puhul kasutada?"

Toomas: "Enne kittimist või pahteldamist tuleb pind alati kruntida. Vana puitmaja kruntimiseks on ideaalne tsinkvalget sisaldav linaõlikrunt. Seda saab muuseas ise teha, tuleb odavam, kui valmiskrunt poest osta. Poole liitri linaõli kohta tuleb võtta pool liitrit vaigutärpentini ja 300 grammi tsinkvalgepulbrit."

Kruntimisele järgnevad parandustööd.

Tiina: "Kuidas parandada laudadesse aegade jooksul tekkinud auke ja pragusid?"

Toomas: "Kuni 5 mm laiused praod täidan linaõlikitiga (aknakitiga), viimistlen pragulise pinna pahtlilabidaga. Suurema augukoha täidan puupunniga ja viimistlen taas linaõlikitiga. Igasuguseid moodsaid silikoone-akrüülher­meetikume ma ei kasutaks, need kuivavad ja mõranevad. Linaõlikitt on neist raudselt etem."

Alles siis järgneb värvimine

Tiina: "Meil oli üht Sadolini värvi, sellega värvisimegi."

Toomas: "Värvivalik on vana puumaja puhul väga oluline. Inimesed otsustavad värvi valides sageli vaid hinna järgi. Kuid linaõlivärvide hinnaskaala on väga erinev: 80 kroonist kuni 280 kroonini liiter. Tähtsam hinnast on aga siiski kvaliteet. Õnneks ei lähe maja värvimine linaõlivärviga nii kulukaks, kui pealtnäha paistab. Ühe keskmise suurusega, 200 ruutmeetrise välispinnaga maja esimese kihi katmiseks kuub kuni 15 liitrit, teise kihi katmiseks juba oluliselt vähem. Linaõlivärvi peab hästi kergelt ja õhukese kihina peale kandma.

Majal püsib see pea muutumatuna 10–15 aastat. Järgmise 15 aasta jooksul vananeb linaõlivärv väga ilusasti ja väärikalt. Nii et minu raudne soovitus on vana puitmaja üle värvida kindlasti linaõlivärviga.

Linaõlivärv kuivab õhuhapniku toimel oksüdeerudes ning sisaldab vähelenduvaid osiseid, mis kaovad värvi kuivades. Välispindade värvimisel avaldavad linaõlivärvile mõju ilmategurid, mis kriidistavad ja murendavad aegamööda värvi, see on aga tulevastel ülevärvimistel üksnes kasuks, soodustades pinnaga nakkumist. Hinna ja kvaliteedi suhtelt pean parimaks õlivärvi Tikkurila Lin hinnaga ca 130 krooni liiter. Selle värviga on värvitud ka näiteks Anna ja Siimeoni kiriku välisfassaad Tallinnas Ahtri tänaval."

Vana puitukse renoveerimine

Levinud on vana värvi eemaldamine spetsiaalse värvieemalduspastaga. NB! Tegemist on räige keemiaga, kindlasti tuleb kanda kaitseprille ja -maski.

Ka kasutatakse uste ja aknaraamide vana värvi eemaldamiseks kuumapuhurit – võtab värvikihte vaat et eteminigi lahti kui puhastuspasta.

Defektsete kohtade, näiteks koera kraapimisjälgede kõrvaldamiseks on kõige targem kasutada puidupahtlit.

Ka võib suuremad defektsed kohad asendada uute puutükkidega ja tasandada pinna puitpahtliga.

Niiviisi ettevalmistatud pinna võib üle värvida linaõlivärviga. NB! Mitte ühtegi spetsiaalset immutusvedelikku pole enam kasutada vaja, linaõlivärviga värvitud ukse (ja ka maja) juures ei anna immutusvahendid mitte mingisugust efekti.

Toomas Aasmaa, viimistlus- ja maalritööde ekspert

Vana puitakna renoveerimine

Vanad aknad on enamasti targalt konstrueeritud ja nende soojapidavus on hea. Tuleb vältida vaid remondivigu ja parandada nõukogudeaegsete remontijate prohmakaid.

Näiteks vähemalt välimistelt akendelt tuleks kõrvaldada puidust klaasiliistud ja need aknakitiga asendada. Nii pikendate akna eluiga.

Kontrollige, kas akende kinni ja lahti käivad servad on piisavalt viltu hööveldatud. Kui raami serv on täisnurkne, siis ei saa aken kindlasti hästi lahti käia ega tihedalt sulguda. NB! Seda väga levinud viga teevad paljud avatäidete valmistajad tänapäevalgi. Õnneks on viga paari höövlilükkega kõrvaldatav.

Esimesena puhastage raam vanast värvist. Võite kasutada kraabitsat ja liivapaberit (juhul kui aknal on peal eriti paks kiht vana värvi, siis ka kuumaõhupuhurit). NB! Kuumaõhupuhurit ei soovita akende värvist puhastamiseks juhul, kui klaasid on ees. Klaas võib ebaühtlase kuumenemise tõttu puruneda. Metallosadelt, nagu riivid, haagid ja muu selline, saate värvi maha värvieemalduspastaga.

Kinnitage aknaklaasid linaõlikitiga. Kui klaas on terve, võite vaid vana lahtise kiti ära võtta ja uue kitikihi kittimisnoaga peale tõmmata. Klaasimissilikooni ma eriti kasutada ei soovita, sest aknaklaasi purunemisel on seda väga raske kätte saada. Kindlasti muretsege kvaliteetne kitt, mis ei jääks näppude külge, vastasel korral teete endale hulgaliselt lisatööd. Liiga vedelale kitile lisage juurde kriiti, liiga paksu kitti vedeldage linaõlivärnitsaga.

Kõige sagedasem viga vanadel akendel on pehastunud nurgatapp. Selle remontimiseks tuleb vigastatud koht maha lõigata, teha allesjäänud raampuu otsale tapikahvel, võtta jätkamiseks parajate mõõtudega puutükk, lõigata sellesse tapikahvliga sobiv tapikeel ja kõige lõpuks detailid omavahel kokku liimida. Viimaseks tööks raaminurga proteesimisel on nurgatapi tegemine. Tapi kuju ja mõõtmed võetakse tervetelt nurkadelt.

Kõik parandusliimimised tuleks teha niiskuskindla PVA-liimiga.

Aknaraami värvimiseks on kõige sobilikum linaõlivärv. Puhastatud aknaraam krunditakse linaõlikrundiga; kui see on kuivanud, pannakse peale esimene värvikiht, vedeldit võib värvis olla umbes 10%.

Kui krunt ja esimene värvikiht on peale kantud ning ka kuivanud, paigaldage klaas. Vana aknaklaasi kinnitamiseks on kõige õigem kasutada õlikitti. Pange kitt esmalt õhukese kihina klaasivaltsi põhja, seejärel suruge klaas paika ning lõpuks täitke klaasivalts kitiga.

Viimane värvimine tehakse vedeldamata linaõlivärviga. Väike eripära viimase värvimise juures on see, et klaasipinna kaitsmiseks ei sobi kasutada maalriteipi, vaid otse vastupidi, on soovitatav, kui värv satub peene triibuna klaasi peale. Teibi kasutamisel jääb pärast selle äratõmbamist värvi serv kergelt lahti, sinna taha hakkab kogunema niiskust ja mustust ning kogu töö kestvusaeg väheneb.

Akna metalldetailid tuleb kruntida esmalt metallikruntvärviga, seejärel õlivärviga värvida ning alles siis paigaldada. Metall on soovitatav värvida teist tooni, kui on aknaraam. Nii tuleb metall rohkem esile ja puhas piirjoon kahe värvi vahel tugevdab korraliku töö efekti.

Toomas Aasmaa

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: