Erinevad pinnad eeldavad ka erinevat tüüpi värvieemaldusmeetodit. Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Andre Elvisto sõnul on näiteks põranda puhul oluline tuvastada selle seisukord.

Näiteks puhta lakitud või ka õlitatud n-ö eheda puitpinna saamisel ei tasu kohe senist katet karmilt maha lihvima tõtata. Üks abivahend on kuumapuhur, mis föönina peaks vana värvi pehmeks kuumutama - siis saab selle pahtlilabidaga aegamisi maha lükata.

Tuntakse ka seadet, millel nimeks speedheater ehk kiirkuumuti: see seade kiirgab infrapuna abil pinnale kuumust. Kuumutaja või kuumapuhuri eelis kraapimise ees on ühelt poolt mugavus, teisalt aga väldib see materjali kriimuliseks muutumist.

Kuumutamisega ei maksa aga üle doseerida - nii võib materjali pinna ära kõrvetada. Nii kraapimise kui ka kuumutamise puhul tuleb aga arvestada üsna suure ajakuluga.

Masinaga saab kiiremini

Põrandate ja teiste puitpindade lihvimisel on Elvisto sõnul kasutusel ka elektrilised lihvimismasinad. Nii on tulemus kiirem, odavam ja ka ühtlasem.

"Et saada lihvimisega korrektset tulemust, tuleb kasutada õigeid lihvimiskettaid ja liivapabereid, sel juhul ei tõmba need end kohe värvipuru täis," lisas ta.

Õigete vahendite valimiseks võib konsulteerida lihvimisvahendite pakkujate või rentijatega, kes soovitavad pinna suurust ja ruumi eripära arvesse võttes konkreetset tehnikat.

Lihvimiseks sobib vastavalt töö mahule väike lindiga lihvmasin või ka suur parketilihvimise masin. Lihvimise riskiks on asjaolu, et puidupinnast saab koos värviga maha lihvitud liiga suur kiht.

Keemilisi värvieemaldeid kasutatakse Elvisto sõnul pigem erandjuhtudel ehk siis, kui teised meetodeid mingil põhjusel ei sobi. Just keemiliste vahenditega võib pinnad kergelt rikkuda. Eriti kehtib see puitehisdetailide ja mööbli kohta. Kahhelpindade puhastamiseks tasub aga kasutada keemiat: lihvimine võib pinna rikkuda ja kuumutamine selle purustada.

Plekk-katused puhtaks

Metallpindade puhul on üldlevinud lihvimine jämedama fraktsiooniga liivapaberiga või terasharjaga. Viimane on sobilik ka rooste eemaldamiseks. Juba roostetav metallpind tuleb enne roostest haljaks puhastada, siis kruntida ja värvida. OÜ Plekk-katusemeister direktor Jaanus Aedla soovitas näiteks plekist katuseid viie aasta järel pärast valmimist pesta ammoniaagilahusega ja alles siis värvida. Muidu ei pruugi õue tolmust ja rasvadest must katus värvi külge võtta.

Kui roostet ei saa metallilt kätte terasharjaga, tuleb appi võtta nn roostesurm - happeid on müügil erineva tihedusega. Siis kattub reageerinud pind kaitsekihiga, mis toimib ka krundina.