Aina laiemalt on levimas trend, kus olemasolevatele materjalidele leitakse uusi kasutusvaldkondi. Siseviimistluse puhul võiks kindlasti teha juttu fassaadi dekoratiivkrohvidest. Üha enam kasutatakse dekoratiivkrohve sisepindade viimistlemisel. Teejuhiks on siinkohal peamiselt fantaasia
ning soov anda ruumile originaalne välimus. Kui ainuüksi värvitoonide omavahelisest kombineerimisest ei piisa, võib pindadele anda totaalselt erineva väljanägemine kasutades erinevaid materjale. Tulemuseks on omapärane ning ruumile originaalsust lisav pind. Valida on võimalik erinevate toonide, toonide kombinatsioonide või pinnastruktuuride vahel.
Fassaadikrohvide puhul on tegemist tugevate ning vastupidavate materjalidega. Kuna sihteesmärgiliselt on need mõeldud kasutamiseks välitingimustes, siis on täidetud kõik nõuded, et neid kasutada ka sisetingimustes.
Siseruumide viimistlusi jälgides on kõige enam levinud siledad värvitud pinnad. Selleks, et saavutada korrektne värvitud pind, peab aluspind olema perfektselt sile. See omakorda tähendab vähemalt kolme tööprotseduuri, milleks on esmatasandus, lõpptasandus ning värvimine. Sageli tehakse mõnda eelnimetatust ka mitu korda, et saada piisav kvaliteet. Seega käib jutt juba neljast või viiest töökorrast. Krohvimise puhul on võimalik saavutada viimistletud pind ühe, kahe või kolme tööprotseduuriga. Kokkuvõttes tähendab see võitu nii ajas kui tööjõu palkamise puhul ka otseselt rahas.
Krohvide puhul ei pea aluspind olema perfektselt sile. Krobeline pind pakub võimaluse peita väiksemaid ebatasasusi aluspinnas. Mida jämedama fraktsiooniga on krohv seda paremini ta varjab aluspinna ebakorrektsust. Seega ei pea pinna viimistlemisel olema ehitusspetsialist kuna dekoratiivkiht varjab ära vähestest kogemustest tulenevad krohvimisvead aluspinnas.
Välistööde puhul eristatakse dekoratiivkrohve peamiselt fassaadi tüübist ning krohvi sideainest lähtuvalt. Siseruumide puhul ei ole see nii oluline, seega käsitleme neid siin pinna välimusest lähtuvalt. Üha enam kasutatakse dekoratiivkrohve sisepindade viimistlemisel.
Esimese klassina käsitleme hõõrdkrohve. Nimi tuleneb paigaldamise meetodist ehk siis viimistlemiseks kasutatakse plastik hõõrutit, mis annab pinnale soovitava välimuse. Peamisedvalikud tuleb teha struktuuri, tera suuruse ning värvitooni osas. Enne toonimise valikut tuleks kindlasti arvestada, et krohv mõjub suurel pinnal erinevalt kui värvikaardil. Samuti tundub toon erinev loomuliku või tehisvalguse käes. Siledal ja krobelisel pinnal on erinev valgusneelavus seega võib tekkida silma jaoks erinevus värvikaardi ning krohvitud seina vahel.
Scratch struktuuri puhul tekib ühtlane, korrapärane krobeline pind. Sõltuvalt valitud fraktsioonist suurusest (1-5 mm) jääb jõulisem ning silmatorkavam või tagaasihoidlikum pind. Nagu eelpool ka mainiti siis jämedam fraktsioon võimaldab aluspinna ebatasasusi paremini varjata. Ruumis erinevate valguste kasutamisel, nagu kohtvalgustid, loomulik päikesevalgus, laevalgustid, jätab sein erineva mulje. Juhul kui ruumis on osad seinad kaetud dekoratiivkrohviga ning osad värviga siis torkab silma nende totaalselt erinevad valguspeegelduse võimed. Krobeline pind tekitab hubase, valgust neelava efekti.
Rillen struktuuri puhul tekib nii-öelda vaoline pind. Nimelt hakkavad suuremad terad väiksemate hulgas rulluma ning jätavad sisse vaod. Hõõrutiga struktuuri tegemisel on mitmeid võimalusi. Vastavalt hõõruti liigutamise suunale tekib samasugune struktuur. Avaneb võimalus teha sein oma stiilitundest lähtuvalt. Tõmmates struktuuri ülevalt alla jääb seinale langevate tilkade efekt. Reguleerides vagude intensiivsust ning pikkust tekib mulje kui üksikutest piiskades või langevast vihmast. Juhul kui aluspind kruntida erinevat tooni kui seda on dekoratiivkrohv tekib efekt, kus vagudest kumab läbi erinev toon, kas siis heledam või tumedam. Fassaadide puhul käsitletakse seda ebakvaliteetse tööna samas, kui see on taotluslik siis võib see luua harva esineva ning väga omapärase interjööri.
Lisaks eelpool kirjeldatud hõõrdkrohvidele pakub mitmeid võimalusi ka Vetonit Antiikkrohv. Viimistlusvahendiks ei ole enam hõõruti vaid hoopis hari, pintsel või mõni muu vahend, mis võimaldab soovitava struktuuri tekitamist pinnale. Sageli kasutatakse seda ahjude, kaminate ja muude soojenevate pindade viimistlemisel. Kõnealusel krohvil on väga hea nake seega võib seda kasutada ilma alustasanduseta näiteks kergplokk, tellis, betoon või muude seinade puhul. Antiikkrohv on valget värvi ning maksimaalselt 1,5 mm teraga, seega tekib hele ning mõõdukalt krobeline pind, mida on võimalik struktureerida vastavalt oma personaalsele stiilitundele. Saab tekitada nii korrapärase viimistletud pinna kui ka sihipäraselt korrapäratu struktuuriga pinna.
Serpo Mincoat puhul on tegemist kirjukivikrohviga. Tegemist on erinevat tooni marmori puruga, mis liimaine toel kantakse viimistletavale pinnale. Nii 1mm kui 3 mm fraktsiooni puhul saab 11 erinevat tooni omavahel kombineerida. Niisiis on võimalik tekitada ühtlaselt kirju ning lähedastest toonidest koosnev pind või kardinaalselt erinevatest toonidest pind. Omapära on võimalik saavutada, suurendades või vähendades mõne tooni osakaalu. Niisiis on taaskord võimalus realiseerida oma tahet ning soove elukeskkonna sisustamisel.
Autor:
Priit Pallum
Kuivsegude tootejuht
maxit Estonia AS
